neljapäev, 7. november 2013

Taipei

Taipei oli enamvähem täpselt selline nagu aasia linnad on B kategooria mürgel-filmides. Ühe olulise lisandiga > lõhnad. Eriti turgude ja söögikohtade läheduses liikudes on lõhnad üsna oluline osa olustikust. Esiti oli see huvitav ja üsna pea ajas südant pahaks. Mingist "rikkalikkust vürtside jm eksootiliste toitude aroomi segust" nagu seda serveeritakse reisisaadetes pole haisugi. Või noh - ilmselt on need lõhnad tõesti segu kõigist toitudest, aga lisaks on need hõrgutised ka seedekulgla läbinud. Praetud ja/või keedetud tofu hais on illa üsna jäle minujaoks. Maitselt pole need siiski nii pikantsed.
Ööturg (tänav mille ääred on tihedalt müügikohti täis - suuresti söögikohti aga ka kõike muud pudi-padi) oli väga äge kogemus. Kuna ma pole ka Egiptuses käinud (Egiptuse ja Aasia turud on siiski väääga erinevad, aga lihtsalt...) siis oli selline tänavaturg mulle täiesti uus ja huvitav kogemus. Eriti meeldiv oli et müüjad ei olnud liiga pealetükkivad ja midagi uudistama jäädes polnud pärast vaja müüja küüsist põgenemiseks hudinit mängida. Seda hindasin ma pigem tagantjärgi, kui Hualien-i linnas rongijaamast väljudes varrukamehed/naised "ründasid".
Taipeis võtsime ette poolepäevase matka Elevandimäele. Selle tippu ronimine oli tegelikult ainult umbes tunni aja tee, aga järsk tõus otse mäkke võttis särgi ligemärjaks. Tegelikult polnud see isegi niiväga ronimine, matkarajad on siin reeglina ettevalmistatud, sillutatud v vähemalt kruusakattega, tõusud treppidega. See on ka arusaadav, nii suure inimmassi/külastajakoormuse juures ei ole mudarajad ja juurikate vahel turnimine mõeldav.
Linnapeal jalutasime ja tegime rakendasime oma tavalist taktikat - istusime kohvikutesse v pargipinkidele ja jälgisime ümbruses inimesi.

Peale ööturu oli teine parim asi Taipeis kohaliku eestlase Raunoga kohtumine. Tänu talle saime sisse söögikohta kuhu oli soov minna juba reisi planeerides. Saba uksetaga oli pool tundi. Meie keeleoskust silmaspidades oleksime ilmselt kahekesi minnes kohe alla andnud ja mujal keha kinnitanud. Rauno oli S-i tuttava tuttav, joppas et üldse temaga kontakti saime. Kohtuded tuli aga välja et S ja Rauno olid koolivennad ja isegi mina olin teda varem näinud. Ma lihtsalt ei pannud alguses kokku et see Rauno on see sama Rauno kes on Marguse sõber ja kellega Havikute juures korra v paar olen kohtunud jakes nüüd õpib Taiwaanis. Arvestades, et siin on 10 eestlast (meiega koos siis hetkel 12?) oleks võinud ja selle seose varem läbi hammustada.
Pärast korralikku pelmeeniõhtusööki läksime ühte läänelikku baari Revolver, seejärel klubisse ja siis veel ühte klubisse - kuhu me sisse siiski ei läinudki, sest õhtu oli vaikne ja polnud isu pooltyhja klubi pileti eest 600$ maksta. 7/11 ees tegime veel paar ringi reispassiks ja kella viieks olime hostelis tagasi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar