Shanghai

Me oleme Shanghais 2 päeva.
Jõudsime siia väga vara - lennuk maandus enne kuute hommikul.
Lennujaam ise on nagu optiline illusioon - koridorid on nii pikad et ei saa aru kas lõpus on peegel või kulgevad need tõesti silmapiirini.
Plaan oli oodata 6.40-ni kuni hakkab käima kiirrong Shanghai poole. See peaks liikuma üle 400km/h ja on atraktsioon omaette. Inimesed Hiinast ja mujalt sõidavad lihtsalt sellega lennujaama ja tagasi, et seda kogemust saada. Üldse on rongide-fiile maailmas omajagu ja meilgi on plaanis see kogemus saada. Aga linna liikusime seekord siiski takso ja metroo kombinatsiooniga.
Seda sellepärast, et kuigi meil oli hosteli koht kesklinna ööbimiskohas FishInn broneeritud ilmnes et kuna meil on järgmise päeva õhtul edasilend Taiwani siis oli meil võimalus saada ka tasuta ööbimine meie lennufirmalt.
Otsustasime selle võimaluse välja kaubelda ja hotelli üle vaadata. Hotellist saadeti meile takso vastu, aga pidime seda umbes tunni ootama. Regasime ennast hotelli kuigi juba uksel tundus et sinna me kauaks ei jää. Kasutasime tuba et pesta ja pesu vahetada (pärast üheteistunnist lendu) ning astusime reipalt registratuuri tagasi, et ennast välja registreerida.
Registratuuri tydrukuga käis suhtlus läbi moodsa infotehnoloogiavahendi - tema trykkis oma iPhone hiina märkidega, mille telefon tõlkis täitsa arusaadavaks ja kõlavaks inglisekeeleks, ja vastupidi - super!
Siis oli meil valida kas minna tagasi lennujaama et sealt kiirrong võtta või võtta kohe suund keskklinna. Kuna hotell oli juba poolel teel linna siis otsustasime siiski mitte tagasi minna ja lasime ennast taksoga tavalisse  metroojaama viia. Homme tagasi lennujaama minnes võtame kindlasti kiirrongi.
Varalõunal nautisime vinget ärilõunat. Söömiseks juhatati meid privaatsesse ruumi kus oli laud neljale - integreeritud pliit keskel. Meie võõrustaja tellis meile söögid. Ise poleks me sellega kindlasti toime tulnud, sest inglisekeelset menüüd ei olnud, ja pilte ka menüüs ei olnud. Siin on üsna tavaline, et menüüd on piltidega. Igatahes toodi meile siis laud umbselt täis tooreid veiselihalõike, salati, kapsa ja spinatilehti, erinevat tofut, seeni, midagi kurgi sarnast, kala jm. Muuhulgas midagi mis nägi välja nagu keeduvorst pekitükkidega.
Keset lauda tõsteti isemoodi supipott kus lisaks leemele samuti ühteist juba sees hulpis.
Edasi toimetati umbes nii et kõik me viskasime üsna suvaliselt toormaterjali keevasse suppi ja kookisime neid siis vastavalt äranägemisele mõne minuti pärast oma kaussidesse. Alguses üritasin ma siiski tegevuses mingit loogikat säilitada aga tegelikult oli see mõttetu, sest igaüks viskas oma kausi nurka mis ta heaks arvas ja enda visatud asju ma üldjuhul ülesse ei leidnud. Ühe tulise tofutükiga õnnestus suulakke ka pirakas vesivill tekitada.
Pärast kerget lõunauinakut läksime linnapeale. Vägev! Kõndisime ringi kuni leidsime mõne muheda kohalikke täis söögiurka ja istusime maha. Kerge eine ja kohalik õlu, ning edasi uut kohta otsima. Viimase peatuse tegime hosteli poole tagasi jalutades ühes tänavanurga grill-punktis. Neis käib asi selliselt, ema seisab leti juures - see on sellisele kolmerattalisele hästi roostetanud ja päevinäinud jalgrattale ehitatud agregaat - kust tuleb valida juba eelnevalt vardasse aetud liha ja köögivilja grilltikkude hulgast endale meelepärane komplekt. Nende eest tuleb maksta umbes 10 euro senti tükist. Seejärel viib mammi need kohe kõrval opereeriva grillimeistri/pereisa kätte. Siis on umbes 5 minutit aega et lähedalolevast kioskist õlut osta improviseeritud tänavakohvikusse maha istuda. Ilm on siin soe - u 20 kraadi päeval. Õhtusel tänavanurgal oli vb 14 kraadi.
Alles esimene päev Hiinas aga juba on nagu puhkuse tunne.