kolmapäev, 17. detsember 2014

"We can not judge by action, only by motivation"

Kop kop kop kop......... Tasane vestlus jätkub, ja siis jälle: kop kop kop kop......

Carlo naine Merill ja paariaastane laps lahkusid Austraaliast just sellel päeval kui mina Warreni juurde jõudsin. Seepärast kohtusin ma Carloga alles kolmandal tööpäeval, kui ta Sydneyst tagasi jõudis. 26. detsembril tuleb ta naine tagasi, sest enne aastavahetust on ta lapse sünnipäev ja pärast seda ei kvalifitseeru ta enam tasuta lapsepiletile.

Eile oli spontaane pidu meie majas.
Tööpäev oli lühike, sest osad olid üleeile teinud pika päeva ja said magama alles kell üks öösel. Selle asemel et varem magama minna kogunes rahvas juba kella viiest meie juures et terrassil õlut juua, ja kuuris pinksi mängida. Mina jõin karbiveini. Suurepärast, madala alkoholisisaldusega dessertveini mis oli allahinnatud -> 7 $ = 2L. Vein oli tõeliselt suurepärane ja oma magususest hoolimata värske ning nauditav ka pärast viiendat klaasi. Kartsin, et kuna pole alkoholi siin eriti tarbinud siis ootab mind hommikul kõige jubedam pohmakoll, aga mida polnud oli vähimgi märk pohmelusest. Vb on mägedes kergem juua, või oli see vein tõesti nii hea, aga kavatsen selle margi veelkord ülesse otsida ja tema suguvõsaga sügavamat tutvust sobitada. Olin üsna nõme oma kristall-veiniklaasiga kui kõik teised odavat õlut purgist jõid, aga ka riis on mul otsas ja ei kavatse seda mõnda aega enam tarbida.
Kõik olid heas, isegi ülemeelikus tujus, peale minu (olin siiski enda kohta üsna viisakalt rõõmsameelne) ja Rappoli, kes võtab elu ja ennast veidi liiga tõsiselt, niiet tema naerupahvakuid on eriti nauditav jälgida. Justkui surmavalt haige laps unustaks korraks oma haiguse ja naudiks hetke. Huvitav kas mina näin kõrvalt jälgides samasugune kannataja välja? Igatahes ma mõistlikuse piires püüdsin sotsiaalne olla, aga kella kümne ajal juba hakkasid haigutused peale tulema, ja üheteistkümnest läksin tuppa, sest Carlo ja Dawn(Crissy) olid juba niikuinii kuhugi ära vajund ja see tundus hea vabandus ka ise magama minna. Uni siiski ei tulnud, vaid lebasin riietes voodil, ning kuulsin Carlo ja  Dawni tasast vestlust, see oli filipiinokeelne, niiet sisu ma muidugi ei tabanud aga esialgu arvasin et nad vaatavad kõrvaltoas filmi kui järsku : BÄNG BÄNG BÄNG BÄNG.... nii 30 sekundit ja siis jälle tasane vestlus. Olin segaduses, aga siis jälle umbes 30 sekundit bäng bäng bäng bäng ja seda saatev vokaalne sügav naisterahva hingamine.... Ja taas vaikne vestlus. Pool tundi tagasi käisid Dawn ja Jeffrey kallistades ja lõkerdades ringi, püherdasid terrassil ja olid ülemeelikud, see oli üllatav, sest seni tundus et  Rappol ja Dawn olid "paar". Vähemalt tegid kõik selleteemalisi vihjeid ja nalju. Pealegi olid tööülesanded enamasti selliselt jagatud et Dawn töötas Rappoliga, reeglina kahekesi. Aga nüüd keppisid kõrval toas hoopis Carlo ja Dawn!? Ja kuuldu järgi ma ei oska seda kuidagi muudmoodi nimetada kui keppimine.
Füüsiline töö ja meedia seksuaalsust täis sõnumitest, ka reklaamist, äralõigatuses on mu enda seksuaalsus märkamatult täiesti maha surutud olnud  (raske töö on ikka tõesti hea rohi lollide mõtete vastu). Nüüd tahtsin ma aga puhta
Lt antropoloogilisest huvist näha teada/mis tehnikat kõrvaltoas harrastatakse. Silmaringi laiendamiseks ja teise kultuuri paremaks tundmaõppimiseks jne. See kõlas oma rütmilt ja ülesseehituselt nagu lõvide paaritumine. Enne kui jõudsin pikemalt kuuldut analüüsida sisenes majja lärmakas Jeffrey ja karjus minu nime!  Fakk! Mõistsin, et kõrvaltoas ilmselt ei märgatud kui ma majja tulin, ja millegipärast tundsin et oleks piinlik kui mind nüüd avastataks. Kui Jeffrey mu tuppa KARGAS! ja tule põlema lõi (wtf!? mis siis kui ma oleksin maganud? Jeff on ikka paras idioot) jõudsin vaevu lahti prantsatava ukse taha varjuda. Ta ei märganud mind ja kolistas mu nime kulutades mööda maja ringi. Carlo ja Dawn teda kõrvaltuppa sisse ei lasknud (kuigi lootsin et olukord võtab veidi huvitavama pöörde), läbi ukse käis mõningane vestlus ja naer (Dawn) ning viie minuti pärast otsisid nad mind juba kolmekesi.
Jumal küll eksole, laske inimesel rahus olla :)

Reedel on minu ärasaatmispidu, ja laupäeval plaanin liikuda Katoombasse, et seal paar päeva tsivilisatsiooniga aklimatiseeruda. Filipiinod lubasid sellel puhul sea veristada!! Ma ei ole aru saanud kas nad teevad mu kulul nalja või tapame me tõesti reedel sea. Igaks juhuks varusin paar kasti õlut, et potensiaalset siga alla loputada. Vist ostan endale siiski ka veini, sest veinid on siin suhteliselt odavad ja kvaliteetsed.
Kuidas see etikett ette näebki? Sealihaga vist juuakse seda veini mis parajasti allahindlusega on? :D


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar