kolmapäev, 10. detsember 2014

No worries! Clark Kent is on the job!

Siin ühel õhtul tulid teised noored kolleegid oma magamiskottidega meie majja. Tinistasime ja kuulasime kõige paremate pop lugude kõige jubedamaid cavereid kellegi hurmuri Aleandro esituses. Valus oli kuulata kuidas ta need muidu head lood ära vägistas. Aga sekka sundisin kaaslasi ka head muusikat kuulama: Ewertit, Tenfold Räbbitit ja Popidioote.
Parim osa õhtust oli minujaoks see kui arutasime popkultuuri ja lääne meedia teemal, ja TV sarjadest rääkides küsisid kolleegid et kas ma olen kunagi Smallville sarja näinud, sest ma näen välja nagu Clark Kent! YES! I fukin look like a Superman to some people! Take that! Kuigi ma ise liialt sarnasusinei näe (Clarki näitleja on tõmmum, tumeda peaga ja veids lyhem kui mina päriselus), siis peab võtma mis võtta annab, sest raske onnseda muudmoodi kui komplimendina võtta. Mu süüsiline vorm on küll selle pooleteostkuuga juba oluliselt paranenud aga "linnas on uus Supermees".



Eile saabus meie kollektiivi täiendus Sammi näol Californiast. Sämm meenutab märksa rohkem Clarki imo. Ta meenutab mõneti ka mu venda. Noor, 23 aastane teotahet täis farmer (mesinik ka kodus). Juba esimesel päeval pani selliseid kilde et kõkutasin naerda kogu õhtu (mulle omasel ebaviisakal - hakka seletamata põhjusel suva hetkel naerma ja ära seleta juuresolijatele kas naerad käesoleva situatsiooni, nende hetke tegevuse, välimuse vm üle) neid meenutades. Parim oli see kui ta keset tööhoogu kõigile kuuldava
T ütles mulle et " igal pool kus ma mesindamas käinud olennon töölisteks millegipärast mehhiko tüübid". Ma ütlesin vaikselt et nad on filipiinod, "aaaaa... okei, aga nad on ju põhimõtteliselt ikkagi mehhiklased, võinoh, mehhiklase " tüüpi". Priceless! Olin krampides oma naeru alla surudes, naermanei ajanud mitte meie vestlus vaid pigem see, mida kujutasin filipiinode peas toimuvat samal ajal :)
Üldse super on rääkida kellegagi vabalt. Ma juba hakasin arvama et mu inglsekeel ongi super halb, sest filipiinodega on raske suhelda, aga Sam saab minust 99% aru, ja õhtul kui vestlesime pikalt mediteerimise ja muu esoteerika yle (ta on ka iseõppinud mediteeria, aga kui mina kasutan seda pigem lõdvestustehnikana siis temal on ikka täitsa-pekkis-mis energeetilisi kogemusi olnud. Isegi nii tugevaid, et on otsustanud sellega praegu vähem tegeleda. Sest mõnikord on kohtumine negatiivse energiaga lihtsalt liiga intensiivne), ytles ta et kohati ae saa ta arugi et räägin inglisekeelt teise keelena - super, potensiaali on!

Lisaks üllatas mind positiivselt Brittany kellega sain tuttavaks Sydneys.
Arvasin et veedan jõuluõhtu kuskil Sydney rannas "üksi" (suures rahvahulgas) grillides, sest eestlastega ma siin ühendust võtnud pole. Aga paari päeva eest saatis Brittany sõnumi ja kutsus mind jõuluõhtut oma perega tema vanaema juures veetma. Kuna ta vanaema elab Coomas siis tähendab see et saan ka tasuta road-tripi Sydneyst Canberrasse! Neil pidi selline ilmalik tähistamine olema, palju sööki, siis perekondlikku tögamist ja kingitusi ja siis veel kõvasti sööki. Olen siin lihasuretamisega oma mao väikeseks lasknud, pean vaikselt suuremaks sööminguks trenni tegema hakkama.
Ühesõnaga väike kartus oli, et kui ma ise midagi ei planeeri siis võivad asjad veidi rappa kiskuda aga tundub et karma krediiti mul praegu on.

Good bye for now and thanks for all the fish!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar