Meandarra on nüüd õnneks läbi ja olen tagasi Sydneys juba kuu aega. Aga panen siiski kirja mõned asjad mis veel meenuvad...
Okei, esiteks, mul on nüüd farmides töötamisest ametlikult kopp ees. Viljakoristusel tegin seni kõige mõttetumat ja samas vähem seda mida võiks tööks kutsuda, ja ometi sain seal kõrgemat palka kui kusagil farmis varem.
Aga läksin sinna veel suuremat tasu saama. niiet kokkuvõttes olen rahul / ei ole rahul selle otsusega. Esiteks muudeti tasustamise struktuuri, st ületundide eest maksti vähem ja vähem tunde läks ületundidena kirja, teiseks hakkas poole koriustushooaja pealt taevast golfipalle sadama. See hävitas päris palju saaki, mis omakorda tähendas meie jaoks (vilja kokkuostus) et pikad päevad lõppesid mis tähendas et ületunnitasusid enam ei makstud. Ja tava tunnihind oli seal okei, aga mitte piisavalt hea et selle pärast keset pärapõrgut leviaugus pikemalt mediteerida. Sama tasu oli võimalik ka linnas saada, ja samal ajal tsivilisatsioonis elada.
Milles mu töö seisnes?
Peamiselt pidin seisma masinal kuhu veokid vilja tühjendasid. Jälgima et veokid õigesti pargiksid ja vilja maha/kõrvale ei kallaks, ja lülitama õigel hetkel masina tööle. Ja kui auto tühi oli siis masina välja lülitama. tihedamatel päevadel olid veokid järjekorras ootamas, st sisse/välja lülitus jäi ära.
 |
| Seisan puldi juures. masin on jube vali ja vibreerib tugevalt. lihtsalt seismine seal väsitab päris mõnusalt, seepärast tegime Jonathaniga enamasti vaheldumisi - üks auto tema , üks mina. |
 |
| Kikerherne kuhja otsast vaade elevaatorile. |
 |
| Kikerherne kuhi kõrvaltvaates. |
Sellel platsil kuhu kikerherneid kuhjasime olid hästi madalad betoon ääred. ja ülessanne oli plats maksimaalselt täis saada, seega kui ma parajasti polnud nupu vajutamise positsiooni mehitamas siis pidi jälgima et elevaator täidaks platsi ühtlaselt, et hunnik saaks maksimaalselt kõrge ja betoon äärteni aga samas ei jookseks üle äärte. See oli töö mis kõrvalt vaadates ei tundunud eriti töö aga oli tegelikult pingelisem kui seal autosid tühjendada. Pidi käima ümber hunniku, ja vahepeal seisma 5 minutit, jälgima kuhu suunas kikerherned joksevad, ja siis aegajalt elevaatori kõrgust reguleerima. Kõrvalt näeb see välja nagu niisama platsi mööda tuiamine ja hunniku vahtimine.
Nibin-nabin muid töid oli ka. Näiteks neid presente mis kuhja alla ja peale käisid pidi kokku õmblema kui kuhi pikemaks sai. Ja kui oli vihma oht siis tõmbasime õhtul kuhjale presendi peale, mis tähendas umbes tund aega tööd traktorite ja tõstukitega, et kahelt poolt kuhja presenti tõmmata ja siis raskused kattele peale panna et see ära ei lendaks.
 |
| Sel päeval tuli ainult 2!! veokit kogu 9 tunnise vahetuse jooksul. Isegi brigadiril (suur gei rugbi mängija pildil minust paremal) pold midagi teha ja ta tuli lasi meile oma autost mussi ja me lollitasime niisma. |
Kui Meandarras asi väga aeglaseks muutus, ja ma olin säästnud ainult pool loodetud rahast otsustasin, et ei lähe edasi põhja Austraaliasse tiirutama agu olin planeerinud, vaid liigun tagasi Sydneysse, veedan seal aega sõpradega ja ootan venna saabumist jaanuaris. Teel tagasi Sydneysse töötasin veel 2 nädalat ühel teisel vilja kokkuostu platsil. Seal oli töökorraldus üsna sama kummaline ja töö iseloom ka väga sarnane. Ka seal polnud saak sel aastal väga suur, mis tähendas et pikkasid päevasid (ületunnitasu) oli ainult nädalajagu.
Aga kohtusn sel ühe aussi kutiga kel oli huvitav hobi. Nimelt tohib siin kängurusid ja metssigu koertega küttida. Asi käib nii, et tüübil on väljaõpetatud koerad pikap auto katusel ja kapotil ja sõidab siis sedasi ringi piirkonnas kus ta arvab varasema luure põhjal metssigu olevat. Nii-kui märkavad sigu hüpavad koerad autolt maha ja hakkavad notsusid taga ajama. Tüüp peatab auto ja hakkab omakorda suur nuga hambus oma koertele järgi jooksma. Koerad siis ajavad sea nurka või hoiavad teda lihtsalt kuskil kinni ja kutt hüppab noaga seale selga ja laseb notsul vere välja. Kõik see koerte haukumine, sea kiunumine, veri ja muda on erakorde vaatepilt. Lisan siia mõned pildid õnnestunud jahtidest:
Üldiselt ma poleks seal niikaua üldse vastu pidanud kui ma poleks saanud sõbraks ühe ameerika-saksa paariga. Jonathan ja Teresa. On huvitav et olen seni kohanud pigem republikaani kalduvustega ameeriklasi. Jonathan näiteks tundus väga intelligentne tüüp, aga pigem toetas Donald Trumpi kandidatuuri ja relvaõiguseid.
 |
| Juhan teeb triipu |
 |
| Juhan puhkab, üks eesti tüüp jõllitab õllepudelit :) |
Okei ongi kõik praeguseks, kui küsimusi tekkis, st rääkisin hüplikult vm süžee augud jäid sisse siis küsi kommentaariumis lisaselgitusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar