pühapäev, 8. märts 2015

From Sydney with love...... jätkuvalt.

Alustuseks oli mul siia kirjutatud üks naljakas aga labane juhtumine Glebe pointi promenaadil,  aga kuna see postitus jäi ootele kaheks nädalaks siis uuesti lugedes hindasin selle vähem naljakas ja rohkem labaseks kui sooviksin oma avalikus märkmikus jagada. Muu jutt allpool:
Klikkige lingile "Lisateave"



Vahetasin jälle hostelit.  Ikka Glebe Pointis aga kõrvalmajas.  Tõsine hipi/tramp urgas. Suht viisakas koht.  Aga minu toas on mingi 36 aastane põkk kes on teinud oma alumisest narist tekkide ja linade ja rätikutega onni kus ta kõigi saabuvate saksa seljakotimatkajataridega, sõbrannade ja õdedega järgemööda mürab :D   JUBE! hapud viinamarjad :D:D vastikvastikvastik! Tema prantslasest "tüdruksõber"  ööbib kõrvalnaril.


Pidin möödunud reedel Robivvilesse minema,  aga päev ene tuli teade tööagentuurist,  et mandlid pole valmis ja koristuse algus nihkub nädala võrra.  Jäin veel nädalaks Sydneysse.  Mulle peaaegu meeldib siin niiväga et võiks kauemaks jääda.
Bondi ajad on nüüd möödas,  olen käinud järgemööda teistes randades.  Peamiselt tänu sellele et sain tuttavaks Liisa ja Aetiga.  Kuna neil on auto ja nad on mind väljasõitudele kaasa võtnud on siin päris huvitav olnud.  Päris lebotamisepäevi,  kus hostelist välja ainult poodiminekuks käin on kogu selle aja jooksul olnud vaid üksikud. Aga Bondist on ikka ilusad mälestused ja mul on hea meel et seal nii kaua veetsin:












Lisaks Bondile käisime eesti seltskonnaga Cronullas pikniku pidamas:


Eesti maja tydrukutel on traditsioon käia Sinimägedes seenel. Selleks võetakse pikk pikk nädalavahetus ja renditakse maja!  Eelmisel aastal oli kümmekond inimest käinud.  Sel aastal olin mina ja 6 tüdrukut:
 Seenelised. 

Mima kivil. 

Mina kivil,  kaugelt. 

 Porgandiriisikas? 

 Mingid väga mõnusad marjad.  Punane = ära võta!  Must = valmis noppimiseks.  Kõik marjad võiksid sellised selge indikaatoriga olla. 

 Mari taskunuga. 

 Kes otsib see leiab! 



Punamütsike. 


Kuna mesinduse rahad on nyyd täiesti otsas siis olen teinud juhutöid oma jooksvate kulude katteks.  Ühe prantslasega käisime paaril päeval abiks hosteli lähedal elavale mehele kes oma majas remonti tegi.  Esialgu oli tal töid ainult pooleks päevaks.  Aga me olime üle tema ootuste asjalikud ja ta mõtles meile veel asju välja kolmeks päevaks.  Vihmaveerennide puhastamine jm. Ta maksis sellise töö kohta väga hästi,  ja ütles et esiti plaanis rohkemgi maksta,  aga mingi "sõber"  oli talle öelnud et seljakotimatkajaid saab ma märksa vähema eest ja siis ta otsustas tunnihinda langetada.  Mida krt!?

Igatahes pärast seda läksin ühele ehitusele abitööliseks,  kohale jõudes tuli välja et pidin uude eramusse elektrit paigaldama hakkama.  Aga kuna kaablihülsside kanalid seintes olid 2mm kitsamaks kui vaja lõigatud siis ei õnnestunud suurt midagi teha.  Ennelõunal küsis elektrik kelle abiliseks pidin olema (hiljem tuli välja et see oli tema maja mida ehitati)  kas ma elektroonikast midagi tean.  Küsis paar kontrollküsimust jootekolbi korrektse temperatuuri,  elektroonikakompomentide nimetuste ja otstarvete ja mõõtühikute kohta.  Vastasin üsna kobedalt ja ütlesin et hobikorras parandan kodus lihtsamat elektroonikat ja jootekolb pole võõras.  Sellepeale pakkisime oma asjad ehitusel ja pärastlõumaks olin ma energiasäästlike elektroonikalahenduste ja LED valgustite müügi ja tootmisega tegeleva ettevõtte arendusosakonnas tööl uute toodete testija ja parandajana.  Nimelt olid nad just välja lasknid uue toote,  aga nende Hiinas asuvas tehases oli esese partii puhul osadele toodetele valed komponendid joodetud.  Pidin testima ja siis vigastel toodetel takistid vm trükiplaadilt maha ja uued asemele jootma.  SUPER!  Mulle jube meeldib selline värk.  Oleksin pidanud TTÜsse elektroonikat õppima minema.  Sest mul tõesti on kodus mitu kastitäit katkiseid elektroonikajubinaid mida hobbi korras parandada üritan.  Siin oli see mu tööks,  st maksti hobi eest.  Lisakt tuli välja et ettevõtte omanik on endine Hiina Rahvavabariigi lennuväe elektroonik ja Austraalias alustas tööd muuhulgas teiste elektrikute koolitamisega.  Seega sain endale Hiina sensei,  kes mulle  väga metoodiliselt ja kannatlikult kõik lahti seletas.  Õiged jootmistehnikad jne.

Töötasin tehases paar päeva ja siis läksime tagasi ehitusele kus paigaldasime peamiselt nõrkvoolu kaableid.  Töötempo oli rahulik,  ta isegi julgustas mind rahulikumalt tegutsema, varuma aega ka ringi vaatamisele ning töö planeerimisele.  Ei öelnud lihtsalt et mida peab tegema vaid seletas miks peab nii.  Rääkisime ka üldiselt töö ja tööpäeva planeerimisest standardite järgimisest ja seadmisest. Ma arvan et vähestes kutsekates on nii head eletrikute õpetajad.  Igatahes oli mul kahju et mu farmitöö aeg pealt tuli.

Järgneb.....

2 kommentaari:

Mart Kullamaa ütles ...

Haha...ma mõtlesin, et kus see taskunuga kadunud on :)
Pole viga, ma sain selle 10 aastat tagasi Tallinna lennujaamas ühelt šveitslaselt, kellel oli see taskusse ununenud ja oleks pidanu muidu ära viskama. Andis mulle. Loodan, et teenib sind hästi!

väike Mi ütles ...

Hehee, see oli Mari matkakoti taskus, arvasin et Mari oma. Kasutan seda igapäev. Teritan võimalusel, õlitan ja hoian hästi :)

Postita kommentaar