Doing nothing really takes more time than you would expect. A month has passed and no update. It's not because have been busy doing too much, it's cuz i have been busy doing nothing. It took 3 weeks of no planning to get to the point, to the level of laziness which i last reached on the third year of uni (the time that i still recollect as the best time of my life) . Not just not doing anything important, but really not doing anything at all.
Viimase kuu aega!! Olen veetnud Sydneys. Kuigi pole nagu rannaskäigu, ujumise ja linna avastamise midagi suurt teinud siis samas on päevad enamasti nii pikad olnud et hostelisse jõuan alles rampväsinult ja kukun kohe magama. Päris viimasel nädalal pole tegelikult rannas enam käinud. Otsin passiivselt uut tööd. Osalt on aasta halvimaid aegu töö otsimiseks. Kõik kogenud bäkkerid leppisid uueks aastaks töökohad kokku juba enne pyhi, ja vähemtaibukad hakkasid oma pyhadehooajast kõhnunud kukrutele täidet otsima kohe jaanuari alguses. Mina aga praadisin esimesed kaks nädalat jaanuarist südamerahus rannas pekki ja isegi ei mõelnud! töökuulutustele. Kolmandal nädalal hakkasin juba ennast harjutama mõttega et uut tööd on vaja ja alles neljandal hakkasin reaalselt aktiivselt kuulutusi lugema ja "resumeesid" (cv) koostama.
Naljakas on see et tõesti isegi lihtsa farmitöö jaoks on vaja koostada kõva cv ja "cover letter" (motivatsioonikiri).
See on mulle põhimõtteliselt vastumeelt. Ilmselt sest mu enesehinnang on siiski nii kõrge et arvan et minu üleolek enamusest bäkkeritest peaks tööandjatele sama ilmne olema kui hommikul tõusev päike. See peaks juba minu nimest nii selge olema nagu Sinimägede rahvuspargi õhk. Pealegi pikk ametnikukarjäär on mulle vähemalt seda õpetanud et paber kannatab kõike. Tundub lihtsalt rõve kirjutada paberile et "olen väga motiveeritud, positiivse maailmavaatega entusiastlik inimene kes annab Teie kraavi kaevamisel endast 110%". Samahästi võiksin ma sinna ka mitte midagi kirjutada, sest need sõnad ju ei tähenda midagi kontekstis kus prantslased, iirlased ja inglased mõtlevad nullist endale varasemaid töökohti välja ja kirjutavad selle sama motiveerituse jm muu jama. See ju taandub välja! Lihtne matemaatika!
Okei. Aega võttis aga lõpuks leidsin kompromissi oma sydametunnistuse ja ideaalse cv/mottkirja vahel. Midagi otseselt nagu ei valetanud, aga keskmise prantslase cv kõrval ei kahvatu ka. Ja tulemuseks on kaks kindlat mehaaniku/traktoristi ametikoha pakkumist. Palk yhel parem kui teisel. Üldiselt ikka mõlemal üsna sitt, aga märksa parem kui mesinduses ja töö ilmselt füüsilise poole pealt märksa kergem. Muidugi füüsilist tööd oleks mul väga vaja. Sellist rõvedat rasket maatööd mis võrduks 7 päeva nädalas jõukas rassimist. Aga enamus neist rõvedatest töödest tähendavad sundasendit ja lihtsat võimalust oma selg tuksi keerata - aga seda ma endale lubasin, et ükskõik mida siin teen, ja teha tahaks võimalikult erinevaid asju, siis tervist ma küll ohtu panema ei hakka. Niiet siis traktoristiks mandlikoristusele.
Tegelt ma oleks väga tahnud ka siinsesse suurimase elektroonikapoe ketti tööle saada. Aga kuna mu viisa lubab yhe tööandja juures tõõtada vaid kuni 6 kuud siis ei ole mul isegi mõtet valetada et tahan seal pikka karjääri arendada. See + 0 jaemüügi kogemust jätavad mu kandidatuuri nõrgaks.
Siis leidsin paar töökuulutust keskkonnakonsultatsiooni ettevõttes. Need olid lausa uskumatud. Mu varasem kogemus ja haridus vastas 100% nõutule, ja nõuete nimekiri oli pikk! Need töökuulutused oleks nagu mind silmas pidades kirjutatud. Kui sinna saaks siis oleks super. Nagu rusikas silmaauku erialane töö. Aga noh, ei tea kas nad seljakotimehi palkavad. Kui nad mind vähemalt vestlusele ei kutsu siis on kyll midagi valesti.
Muidugi selle hüpoteetilise vestlusekutse ajaks olen ma kahjuks juba pommikraatris nimega Robinville. Ja ilma oma trantsporti omamatta, või osegi seda omades on sealt Sydneysse vestlusele jõudmine ebareaalne. No näis. Vb on isegi parem kui mind ei kutsuta - siis ei jää nii hirmsalt kripeldama. Või veel parem kui nad kutsuksid mind järgmise nädala alguses, enne kui olen asumisele lähetatud.
Järgmises, peatse ilmuvas sissekandes ka mõned pildid rannast ja seenelkäigust! Ja natuke nendest "mittetegevustest" millega vahepeal tegelenud olen :)
So long.......
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar