warren on 68 aastane valgepäine sõbralik vanamees. Tõeliselt austraaliapäraselt tuli ta mulle järgi logu Nissan Navara kastikaga.
mu kotid viskasime kasti ja mina istusin kõrvalistmel süles kastid mesilasemadega. pidime paari kohta saadetised maha panema enne kui Blayneysse suundume. jutt sujus meil päris hästi ja seetõttu unustasime yhes kohas peatuda. pidime paarkymmend kilomeetrit tagasi sõitma et viimasest mesilaste kastist lahti saada. need olid väikesed saadetised 45 - 100 mesilasema topsi pakis. AQBE on aga konkurentsitult suurim mesilasemade tootja ja exportija Austraalias. Ettevõttes töötab natuke alla 30 inimese ja tarusid on praegu vähe - alla 7 tuhande. Aga sügiseks on plaan tagasi 9000 peale jõuda. Hooajal ( ma veel ei tea millal see on) saadab Warren enda sõnul iga teisipäev lennukile 3000 mesilasema.
Warreni naine (see on tema kolmas abielu) on ühtlasi tema esimene filipiino töötaja. nüüd on enamus (kõik) töölistest filipiinod. aegajalt exib sekka ka seljakotimatkajaid ida-euroopast nagu mina.
warren on veids väsinud sellest mesilaste teemast, ta on kogu elu tegelenud mesilastega, esimese taru sai ta nelja aastaselt. mõnda aega, u 10 aastat, töötas ta mesinduse teemal ka valitsuse heaks aga siis hakkas mesindusega täie hooga tegelema. alguses exportis sülemeid, aga see olevat väga stressirohke olnud trantspordi käigus sai hooletuse tõttu palju mesilasi surma (jäeti näiteks asfaltplatse seisma, ja mesilased ülekuumenesid päiksekäes). Nüüd tegeleb ta ainult emade müügiga ja natuke on kõrvalt ka kärjemeega tegelema hakanud, aga meetootmine on kolmandajärguline. Ta ütleb et tegeleb mesilastega ainult sellepärast et ta üliaktiivne filipiino naine pole nõus lõpetama.
Wafren pakkus mulle kohe välja et kui töötan tema juures 6 kuud siis maksab ta mu kojusõidupileti, aga see diil mind väga ei eruta, ja andsin talle mõista et vähemalt veebruaris on mul plaanis Adelade kanti liikuda.
Warrenil on töölisi väga vaja, eriti tahaks ta selliseid kes ka inglisekeeles räägivad. Filipiinode kohta ütleb ta, et nad on väga tublit töölised, aga mitte liiga nupukad ja ei oska reeglina eriti hästi inglise keelt. Ta on veendunud et riisi söömine teeb inimesi rumalaks. Ja filipiinode söögikorrad on siin 2/3 riis.
Kuigi pean ütlema, et kui W kergelt rassistlikud kommentaarid oma töötajate pihta sõidu ajal olid humoorikad, siis kuulates kuidas ta oma naisega rääkis kui olime tema juurde jõudnud oli juba natuke kõhe. Enne seda, lähenedes tema elurajoonile Barthurstis kuulsin mõningaid vanakooli kommentaare ka pärismaalaste kohta. Ja mitte huumori kontekstis. Pärismaalased on üldiselt alkohoolikud ja laisad ning peamine tegevusala millel nad aktiivsed on on kuritegevus. Need on üldtunnustatud faktid, aga üldiselt sellest rääkida ei taheta. Pärismaalased on üsna sarnased nii välimuselt kui olemuselt Eesti pompsudele. Ainult et pärismaalased saavad riigilt märkimisväärset elatusraha ja elavad seetõttu eesti pompsidega võrreldes üsna viisakates tingimustes. Päeval moodustavad nad kõrvalistes parkides "hipi ringe" ja joovad kanget õlut. Nad on meie mõistes täiesti asotsiaalsed, nad pole huvitatud ühiskonna liikmeteks olemisest ja nende oma kultuur on varemetes. Läbi erinevate valitsusprogrammide on suudetud mõned neist suunata suveniire maalima ja bumerange valmistama. Üksikutest ärksamatest onnsuudetud kokku panna folk-bändid või rahvatantsurühmad et nende kultuuripärandit mingilgi moel säilitada. Tansmaanias olevat Warreni hinnangul probleem üldiselt paremini lahendatud, pärismaalased lihtsalt lasti maha. Õnneks elavad pärismaalased kõrvallinnaosas ja W maja juurde neil asja pole. Piir jookseb ühe laiema tänavaga ja kui keegi peaks siin tuigerdama siis on ta kindlasti eksinud ja võib kutsuda politsei.
Päris karm. Kuigi ma ilmselgelt meeldin Warrenile juba sellepärast et räägin viisakat inglisekeelt, siis ma ei tea kui mugavalt ma ennast tunnen sellise tüübi poolt hinnatuna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar