Poolas

Startisime Lanksaarest sombuse ja vihmase hommikuga.
Peaaegu kogu päev kujunes selliseks. Läbi Läti oli sadu, Leedus muutus ilm kuivaks aga täis pilvisis jätkus kuni vahetult enne päikeseloojangut nägime Poolas ka selle päeva esimese sinise taevalapi.
Sõitsime esimese päevaga üle 1200 kilomeetri, teisel päeval umbes 900. Oleme kahe autoga, Emma sõidab audi a4 luukpäraga ja mina sõidan Mersu 7 kohalises bussis. Esimese päeva õhtuks tahtsime jõuda Saksa piiri lähedusse ja ööbida varem valmis vaadatud hostelis. Umbes 200 km enne õhtut muutusin ma üsna närviliseks - olime startinud 16 tundi tagasi ja meie autojuhi, lätlase Vitautase silmad pilkusid juba sellses rütmis et >50% ajast näisid need kinni. Kõik peale minu vist magasid, niiet tekitasin kõigis veidi pingeid ja tusadust kiui hakkasin tagapingist häälekalt suitsupausi nõudma. Minu usaldust Vitautase pädevuse kohta õõnestas ka fakt et ta on poolest kehast halvatud. Bussil on küll vähemalt automaatkast aga kuna bussijuhi parem külg on üsna kasutu siis peab ta vasaku käega lisaks rooli valitsemisele ja muuga hakkama saama. Mägedest sepentiine mööda ülesse ja alla sõites on rooli lappamist piisavalt ka kahe terve käega sohvrile. Järskudest pidurdustest ja üldisest konarlikust sõidustiilist võib järeldada et paremast jalast pole rohkem tolku kui paremast käest. Tundub et pigem jääb see aegajalt jalgu.
Buss on tegelikult mugav, nahk istmed, kliima ja makk ei tööta. Või nohh... On töökorras aga ei panda käima, mis on üsna hea mõte sest arvestades seltskonna kirjusust ei ole muusikalise kompromissi leidmine eriti reaalne. Lisaks on mul rohkem ruumi kui teistel, sest jagame Tiinaga tagumist kolme istmega rida kahekesi.
Teisel päeval oli ilm märksa ilusam. Saksamaad läbides võis ühteist ka bussiaknast näha, kuigi maantee ääres olid aegajalt mürapaneelid. Lisaks jõudsin sõidu ajal läbi lugeda ühed "teadusliku mõtlemise alused" kursuse õppematerjalid, David Icke raamatu Meele Petted I ja natuke ka Joseph Helleri "Closing Time" algust.
Teise päeva õhtuks jõudsime ühe kroistliku piimafarmi õuele. Tuli välja et muuhulgas tegelevad nad ka küttepuude tegemise ja kodumajutuse pakkumisega. Kuna juhtumisi oli Emma seal aasta eest kuu aega virtinaks olnud siis jäime esimeseks ööks sinna. Vanemad reisisellid ja Emma majutusid külalistetubadesse peamajja. Mina, Pluto ja Nuum ööbisime meierei peal olevas soojustamatta toas. Olin unustanud esiti Kadrinast oma magamiskoti võtta, seepärast magansin isalt laenatud kottis mis on aga suviseks kasutuseks. Selle kompenseerimiseks pidin kasutama veel kolme lisatekki. Liiga soe ei olunud sellegipoolest, öösel langes temperatuur 6-7°C peale.