Trantsport

Sõidame praegu mingi illegaalse mikrobussiga Lijiangist Tiigrihüppe kuru poole. Esiti arvasime et see mikrokas on selleks et meid suurde bussijaama viia nagu tavaliselt siin käib. Aga ei. Buss on tehniliselt tõeliselt halvas korras. Seda ei pannudki niiväga tähele kui sõidu alguses vingerdasime väikestel vanalinna tänavatel ja siis läbisime midagi kruusakärjääri või sõjaväepoligoni sarnast et vältida uue maantee maksu. Kõhedus tekkis siis kui jõudsime jumala sirge ja sileda asfaldiga maanteele ja bussijuht pidi päris palju vaeva nägema et meid teel hoida. Selline tunne et sildade ja kabiini suhted on üsna platoonilised. Seda mõistab ilmselt väga hästi ka meie bussijuht kes kurvisid "äärmiselt ettevaatlikult" võtab, et sillad ja kabiiniosa eriteed ei läheks. Kirss tordil on, et sumps tundub olevat ühendatud otse salongi. Ilmselt on tegemist Hiinas karmistunud keskkonnanõuetega mistõttu peame heitgaasid enne korralikult kopsufiltrist läbi suruma. Praegu on lõbus aga kujutan juba ette milline pohmakas mul nendest kütuseaurudest õhtul on. Kohalik viin maitseb nagu kvaliteetne puskar, ja mõtlen, et õigeaegsel manustamisel õnnestub vast pohmakas ära petta lükata see mure hommse Mihkli kraesse.

Üldiselt on huvitav, et erinevalt minu kogemusest Türgis -> Ankaras, on siin teed  üsna joonitud. Aga ma pole veel näinud liiklejat kes neisse liiga tõsiselt suhtuks. Tavapärane praktika on maanteel sõita katkendjoone kohal, et oleks mõnusam valida kummale poole teed takistuste ilmnemisel kalduda/ujuda. Liikluse kohta ma kasutaksingi siin sõna "ujuv". Kuigi mõnelpool linnas on mopeedi/ratta rada tee ääres ka füüsiliselt eraldatud autodest siis reeglina see siiski nii ei ole, ja teed jagavad üsna ühtlase massina suured veoautod, traktori-kaubiku hybriidid, elektrirollerid ja jalgrattad. Üks põhjusi miks see saab toimida on, et kuigi pidevalt liigeldakse aeglasematest liiklejatest mööda ( lisaks on üsna tavaline et autod peatuvad keset teed?!), siis pole sellist tõmblemist nagu Eestis. Pole veel tähele pannud et keegi pöörded ülesse ajaks et kuskilt süstida.
Muide peaaegu kümme rollerit kümnest on siin elektrilised. Väga populaarsed on ka kolme rattaga roller/kastikad mis suudavad hämmastavaid kaubakoguseid liigutada. Kujutan täitsa ette oma vanaema sellisega suvel poodi suristamas.
Ja kui need rollerid kõrvalteelt või poe-eest maanteeliiklusesse sukelduvad siis vasakule keegi ei vaata. Üldiselt liigeldakse samal põhimõttel nagu suusamäel - tagant tulija mure on et rada vahetavale, aeglaselt liikuvale või kõrvalteelt tulijale otsa ei sõida.
Hästi palju lastakse signaali. Sedasi törtsutatakse. Esiti ajas see mind üsna närvi sest Eestis tähendab signaalitamine reeglina mingit konflikti - keegi väljendab oma rahulolematust kaasliikleja üle võis siis harveminini võib see tähendada mingit liiklusohtlikku olukorda. Ja sellepärast tekitas see pidev törtsutamine alul stressi. Siin tähendab lühike signaalitörts või kolm  seda et "olge tähelepanelikud - lähenen tagant ja plaanin teist mööduda". Kuna ka tühjal teel kõik liiklejad ujuvad nii päri kui vastassuuna piires siis on selline signaali suhtlus väga tarvilik. Eile sõitsime pool päeva ratastega ja liiklustunnetus Tolliagentuur päris kiiresti. Sellega harjumine, et buss keerab eraldusribaga maanteel neljarealisse vastasuunavööndisse, võtav vb veel aeg - saan aru et siin asjad nii käivad, aga kõhe on. Eestis ei kujutaks ette et näiteks Narva maanteel Valgejõe kandis pool versta vastassuunas sõita?

Kütus maksab siin peaaegu euro/liiter. Ja suurtes linnades märkasin valitsuse reklaame stiilis "iga tilk loeb". Niiet elektrirolleritele võivad siin mingid soodustused ka olla.